
Erk päikesepaiste, mõned külmakraadid ja tuulevaikus võluvad leevikestelt vaiksed ent äärmiselt mahedad "kurguhäälitsused" välja. Istusin ja kuulasin ühte päikese käes soojendavat parve, mõtteis viibides juba kevades...

Erk päikesepaiste, mõned külmakraadid ja tuulevaikus võluvad leevikestelt vaiksed ent äärmiselt mahedad "kurguhäälitsused" välja. Istusin ja kuulasin ühte päikese käes soojendavat parve, mõtteis viibides juba kevades...

Ja nii ta sööstiski alla noorte kuuskede vahele, kuid hetk hiljem tõusis saagita üles, kõrgemale. Kuna päike soojendas päris kõvasti, mõtlesin, et ehk segab ka kakkusid see sulava lume kukkumine, tilkade langemine ja puidu praksumine orienteerumist selles helide maailmas. Igatahes näis see kakk kuidagi väga närviline olema oma saagijahil - tihedad ja rutakad tulemusteta sööstud.
Piisab vaid mõnest vaiksest hetkest kui avastad, et polegi alguses nii üksildasena tundunud metsas omaette, vaid avastad end ümbritsetuna tihastest, porridest ja imepisikestest, kuid väga valjuhäälsetest pöialpoistest. Tore oli seda kampa jälgida, kui nad lodu serva "kammisid".