Veendusin kui uskumatult uudishimulik võib mink olla! Nägin teda jõe ääres lobistamas ja teda sisenemas ühte truupi. Suundusin kah sinnapoole ja võtsin siis koha sisse truubi ees. Kuna truup oli lühikene, siis oli mink ka üsna varsti tagasi truubisuul, et siis jälle jõkke minna. Enne veel kui ta jõkke eemale jõudis ujuda, pidin ma ennast liigutama, sest mink tegi äkki sellise sulpsatuse, et ehmatasin isegi.
Arvasin, et olengi ta selleks korraks kaotanud, kuid oma üllatuseks nägin teda uuesti - seekord juba renni servast mind piidlemas! Saanud korraks pilgu mulle peale visatud, tormas ta jälle jõkke. Hellitasin lootust, et ehk pole ta uudishime minuga veel piirdunud, ja jäin paigale. Mõne hetke pärast oligi ta kohal, kuid seekord juba väga julge - nuuskis õhku vasakult ja paremalt, välja tegemata ka fotoaparaadi katikuklõpsudest!
Kas oli see päike, mis otse minu selja tagant talle silma paistis, kuid mulle jäi mulje, et ega ta väga hästi ei näegi. Pigem näis tema jaoks haistmine olulisem olema kui nägemine. Küll aga reageeris ta kiiresti minu järsematele liigutustele.
No comments:
Post a Comment