Puhkasin raba märjal mättal ja kuulasin. Kuulasin helisid, mida pole juba tükil ajal kuulnud - mitte sellepärast, et poleks tahtnud kuulata, vaid seetõttu, et pole saanud kuulata. Selleks, et seda kuulda, tuleb kõndida kaua ja kaugele, ja siiski ei või kindel olla selles, et saad pikaks ajaks kuulda seda, mille pärast see retk sai jalge alla võetud - kaugelekostvad mürisevad vedurid ja taeva kaudu tohutuid alasid müraga katvad lennukid ei jäta just selleks palju võimalusi.Nii ma siis istusin õndsalt selles hetkes ja vaatasin seda puud loojuvas päike käes. Ilus oli.
No comments:
Post a Comment